/Eesti Ekspress/Birgit Püve/16.11.2006/
Jõhker trend: üheksa-kümneaastased koolilapsed valmistavad end ette nuusk- ja päristubakaks, tõmmates ninna kofeiinitableti- või kommipuru. Snufist ehk nuusktubakast võib seetõttu end päris priiks pidada järjest vähem koole.
Nuusktubakas ehk snuff ei ole Eesti koolide tänavusügisene “uustulnuk”. Põhjamaades rohkem Rootsi vanahärrade elustiili juurde kuuluv toiming – nuusktubaka tõmbamine – jõudis meie koolidesse juba mõni aeg tagasi. Ja just sel põhjusel, et õpetajatel on selle jälile raskem jõuda.
Snufi tõmbamiseks ei ole vaja turvalist kohta eemal õpetaja-direktori pilgu alt; protseduur käib kähku ja nuusktubakas ei lõhna reetlikult nagu tavaline tubakas või kanep. Samuti levib õpilaste seas usinasti müüt, et nuusktubakas on süütu ega tekita sõltuvust. Rääkimata teismelistele omasest pahelisuse idealiseerimisest või popkultuuri mõjust. Â
Tänapäeva koolilapse ranitsat täidavad seega pinalid, pliiatsid, õpikud-töövihikud… ja kõige selle kõrval nagu muuseas ka üks väike pakike snuffi. Kust lapsed nuusktubakat saavad, on iseküsimus. Eestis on nuusktubaka müümine keelatud, küll aga on lubatud selle omamine ja tarvitamine. Euroopa Liidus kehtivad nuusk- ja põsktubakale (ehk snus’ile) 2001. aasta direktiivi järgi piirangud – välja arvatud Rootsis, kus 20 protsenti tubakatarbijatest neid kasutab. Eestlane võib välismaalt sisse tuua tubakat ainult isiklikuks tarvitamiseks, samuti seda postiga välismaalt saada.
Mitte purustatud “kommid”, vaid… purustatud kommid
Aastaid tagasi Eestis korraldatud uuringu järgi tarbis närimis-, nuusk- või huuletubakat teismelistest 16 protsenti. Pole teada, kui palju on kasvanud see protsent praeguseks. Küll aga on kindel, et vähenenud see ei ole. Hoogsalt vähenenud on hoopis (esma-)tarvitajate vanus. Viimasel ajal on õpilased ka avastanud, et nuusktubakat saab teha koguni tunni ajal. Ilma et tahvli ees tegutseval õpetajal aimugi oleks. Suured silmad tedretähnilises poisinäos vaatavad uudishimulikult ja iseteadvalt ringi. Need kuuluvad kolmanda klassi poisile Markole, kes õpib ühes Harjumaa koolis, paarkümmend kilomeetrit pealinnast eemal. Ta on kümneaastane ja räägib, et neil on veel “hea klass, sest viis tükki ainult on proovinud snuffi”. Lapsi on Marko klassis 20 ringis. Osa neist alles üheksa-aastased. Paralleelklassides tehakse snuffi tema sõnul rohkem. “Kibeda haisuga on,” teab ta. “Paljud proovivad, et mis tunne on. Aga teise-kolmanda klassi omad tõmbavad ka kommipuru. Kommikee (müügil olev keekujuliseks pakitud kommipakk – autor) purustatakse ära ja liimikorgiga tõmmatakse ninna. See on palju kibedam kui snuff.” ?! Miks kommipuru ninna tõmmatakse, uurin asjatundmatult. “Kui seda tõmbad, siis tuleb suust auru, tolmupilv tuleb. Ega see midagi ei tee – kibedam on ainult,” räägib Marko. Otsest selgitust sellele tegevusele on temalt raske saada.
Teeb tunni huvitavamaks
Markost kolm aastat vanema õe Marju (13) eakaaslaste hulgas on snuff tunduvalt sagedamini kasutusel olev väljend. Ja mitte ainult väljend. Möödunud aasta klassiekskursioonil olid drastilises vähemuses need, kes nuusktubakat ei tõmmanud. 25 lapsest ei tarvitanud snuffi ainult 7. Ööbimiskohaks olnud kämpingutes oli õpetajate järelevalve nõrgem – keegi varustas ja paljud kasutasid juhust ja tegid agaralt. Sellest ekskursioonist saigi suurem nuusutamisbuum Marju arvates tema koolikaaslaste hulgas alguse. “Koolis üks poiss tõmbas terve peotäie. Kõrt kasutatakse samuti abivahendina. Hästi naljakas hakkab. Hüppad ringi ja oled hästi julge. Kuus triipu on ka päeva jooksul tõmmatud,” kirjeldab ta oma 6. klassis õppivaid klassivendi.
“Nina võib hakata kipitama. Osal on nina kinni – siis kui teed, läheb just lahti. Mõnda ajab nutma ka.” Ãœks tüdruk kirjeldab, kuidas snufipisarad on just väga mõnusad. “Silmavalged lähevad äärest punaseks. Jooma ajab – juuakse limonaadi ja Starterit (energiajooki).” Milline reaktsioon arenevas kehas sel ajal toimub, on keeruline öelda isegi asjatundjal. See võib inimeseti erineda.
Ãœks astmaatikust tüdruk tõmbas samas koolis snuffi enne kehalise kasvatuse tundi. “Kekas pidi jooksma stata-ringi, aga nina läks hästi kinni, hakkas paha. Selline tunne oli, nagu nina keeks või muliseks poti peal.” Just snuffi – mitte huuletubakat ehk snus’i – keeratakse koolis ka vetsupaberi sisse. Tekib huuletubaka-taoline pakike, mis asetatakse huule alla. Pärast tubaka imendumist võtavad lapsed paberi jälle ära. Ãœheksa-aastane Marko: “Kui palju kasutad, jääd pilve.” Tõenäoliselt ei tea teismelised kasutajad, et n-ö päris huuletubakaga, mida kasutavad enamasti vanemad õpilased, võivad nad saada suurema nikotiiniannuse kui tavaliste sigarettidega, mille asemel snuffi ja snus’i tihti just “leebema alternatiivina” kasutatakse. Huuletubakat hoitakse suus kauem, saadav nikotiinihulk on sellisel juhul tihti suurem - igemete kaudu imendub see aga verre.Â
Popp laps teeb snuffi
Marju, kes näeb oma vanusest pisut vanem välja, jätkab: “Õpetajad ei saa midagi aru, kui tunni ajal snuffi tõmmatakse – need, kes teevad, teevad seda teiste selja taga.” Arvatakse, et see teeb tunni huvitavamaks ja lõbusamaks, tüütu tunni puhul - igavus pühitud! Ühes Tallinna majanduskallakuga gümnaasiumis õppiv 13aastane Kristiina räägib, kuidas snufi kõrval tõmmatakse nende koolis ninna ka purustatud kofeiinitablette. Seda 7. klassi õpilaste seas. “Väga palju tehakse snuffi. Vesipiipu. Tehakse ka kangemat kraami, nagu kanep.” “Kui snuffi teed, muutud hästi julgeks – poisid tõmbavad tunni ajal nii, et panevad raamatu ette, et õpetaja ei näeks. Pärast teeb näost punaseks. Mõni aevastab.”Â
Populaarsed on roosi- ja vanillisnuff. Red Bulli ja Presidendi-nimelised tubakad. Paljud tüdrukud, kes Kristiina koolis snuffi sisse hingavad, peavad seda “väikeseks asjaks”: “Täisjoomine ja suits on hullemad.” Tüdrukute jaoks on snuff üks viise poistele mulje avaldamiseks. “Tüdrukud lähevad eriti hulluks,” arvab ta. “Klassiväljasõidul tegid tüdrukud poiste snufi ära – röögivad, nutavad ja oksendavad siis. Jube.” Ja kinnitab, et “see aasta on just erit i hull”. Tema kooli jõudis snuff läinud kooliaasta lõpus.
Diiler müüb paki 50 kroonigaÂ
“Osad päris rikkad käivad reisidel ja ostavad mitu-mitu pakki snuffi korraga,” vastab Kristiina küsimusele, kuidas snuffi hangitakse. “Diilerid tegutsevad täiega. Ja suuremad poisid võtavad seda jõuga väiksemate poiste käest ära.” Marko ja Marju koolis, mis on väiksem, kuna asub maal, on laste seas teada kaks poissi, kes teisi õpilasi snufiga varustavad. Marko: “Suurtes kogustes ühe Soome poisi käest saavad.” Väiksem pakk maksab 50 ja suurem pakk 100 krooni. Sisuliselt on võimalik “varustaja” leida aga ka interneti teel. Marko ja Marju ema Epp peab snufi tõmbamist hirmutavaks trendiks: “Kui sa ei tee, oled eemale tõugatud. Lisaks arvamus, et kui on pinged – teismelistel ikka on -, võtad snuffi ja kõik on järsku okei.” Epp muretseb laste n-ö väljakoolitamise pärast: alguses teed “süütuid” asju – siis lähed kangemate peale üle. On õpetajad, kes teavad, et kool on täis, aga teha midagi ei saa.” Paljud õpetajad aga ei teagi, millega snufi puhul täpselt tegu või kuidas selle kasutaja paremini ära tunda. Natuke sõltub ikka koolist ka, arvab Kristiina, sest kui ta 5. klassis veel teise kooli õpilane oli, ta snufiga kokku ei puutunud. Tallinnas on koole, mille õpilased on aga koguni teinud endale snufiteemalisi kodulehekülgi. Internet on seega üks suurimaid snufi-info ja mõju vahendajaid teismeliste seas pärast sõpru.Â
Arst: snuff tekitab sõltuvust
Anneli Kullamaa, Tartu Ülikooli kopsukliiniku arsti-õppejõu hinnangul on ohtlik see, et lapsed ei teadvusta, et igasugune uimastav aine võib tekitada sõltuvust.
“Vastupidi, lapse organismis tekib sõltuvus palju kiiremini. Nuusk- ja põsktubaka puhul petab ära see, et arvatakse, et see on vähem kahjulik, sest selles on vähem tõrva kui tavalises suitsus. Igal pool propageeritakse seda kui alternatiivi suitsetamisele. Aga tegelikult see t e k i t a b sõltuvust. Ja kergemini just tüdrukutel.” Millised võivad olla noorena nuusktubaka kasutamise tagajärjed? “Päris ninaverejookse sellega ei seostata. Aga kindlasti krooniline nohu. Nina ja põse limaskestade tegevus on takistatud.” Kullamaale tundub, et Lõuna-Eestis, mis on tema kodupiirkond, on õpilaste seas populaarsem põsktubakas, mitte snuff. Kuidas purustatud kommide ninna tõmbamine võiks mõjuda? “Kui need on klaaskommid, siis jõuab glükoos, mida komm sisaldab, alla ninaneelu kaudu. Ent igasugune puru, mida sisse tõmmatakse (ka kofeiinitabletid), tekitab limaskestades ärrituse. Kui seda tehakse pikka aega, mõjub see süsteemsele hingamisele ja lõpuks ka alumistele hingamisteedele. Siiski. Miks lapsed seda teevad? “Ma mõtlesin sedasama – kuigi ma võib-olla ei ole õige inimene. Ma võin oletada, et kui kõike keelatut veel ninna tõmmata ei saa, siis tõmmatakse seda, mida saab. Selline hulluse periood tundub olevat.”
Allikas: http://www.ekspress.ee/viewdoc/EF4400C906189D9BC225722600788011