AVE info: Alkohol on noortele suuremaks ohuks kui uimastid

/Ãœhendus Alkoholivaba Eesti/

Alaealiste alkoholi tarvitamine USA-s põhjustab 3200 surma aastas – neli korda rohkem kõigi illegaalsete uimastitega kokku, avaldas uus uurimus. Uurimus avaldati Journal of Studies on Alcohol juulikuu numbris.

Alaealiste (USA-s on alkoholi tarvitamine lubatud alates 21. eluaastast Рtoim) alkoholi tarvitamine USA-s toob uurimuse p̵hjal kaasa 62 miljardi dollari suuruse kulu.

Vaatamata nendele numbritele, keskenduvad poliitikud jätkuvalt narkootikumide tarvitamise ennetusele ja mõjule, mitte aga joomise vähendamisele. Narkootikumide vastase tegevuse riiklik eelarve on umbes 25 korda suurem kui alkoholi-vastasele tegevusele ettenähtud vahendid.

“Alkoholiga seotud liiklusõnnetused, vägivald, teismeliste rasedused, uppumisjuhtumid, alkoholimürgitused, huligaansus ja teised inimestele ja majandusele osutatud riskid on palju suuremad kui need, mis on seotud illegaalsete uimastitega,” ütles uurimuse autor, Pacific Institute for Research and Evaluation (PIRE) direktor Ted Miller.

Milleri meeskond PIRE-st leidis, et palju alaealisi joob suuri koguseid alkoholi. Uurimus näitas koguni, et alaealised joovad ära vähemalt 16% USA-s müüdud alkoholist. Ja sedagi arvu nimetasid uurijad pigem tagasihoidlikuks hinnanguks.

Alaealiste joomisega seonduv kulu tuleb kokku erinevatest allikatest. Näiteks liiklusõnnetustega seotud kulu juba üksi teeb 13,7 miljardit dollarit aastas.

Milleri sõnul on alaealiste joomise peamiseks faktoriks nõrk seaduste järelvalve ning vaja oleks karmimaid regulatsioone ja inspektsiooni asutustele, kus alkoholi müüakse. Tema sõnul aitaksid ka vanuselise kontrolli karmistamine, nulltolerantsi seadused ja vastutuse asetamine vanematele, kes lubavad oma alaealistel lastel kodus alkoholi juua.

“Samale järeldusele – alkoholi pruukimisest tingitud kahjud ületavad mitmekordselt kõigi muude uimastite tarvitamisest tekitatud kahjud kokku – on jõudnud ka Saksa teadlased, kelle uurimuste tulemusi on kokku võtnud Ulrich Schnabel,” ütles Sisekaitseakadeemia ja Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduste õppejõud ja Ühenduse Alkoholivaba Eesti sotsiaalteaduste töörühma liige Uno Traat. “Alkoholi salakavalus tuleneb suuresti sellest, et see on legaalne uimasti ja selle pruukimine on kujunenud paljude lääneriikide noorte elustiili osaks. Mõningad Eestis tehtud analüüsid võimaldavad väita, et kõik need järeldused kehtivad ka Eesti kohta,” lisas Traat.