/Ãœhendus Alkoholivaba Eesti/12.06.2006/
Ühendus Alkoholivaba Eesti (AVE) ei toeta Justiitsministeeriumi ettepanekuid muuta korrakaitseseadust viisil, mis lubaks alkoholi tarvitada avalikes kohtades, nõrgestades seeläbi niigi vaevaliselt toimivat järelvalvet alkoholiga seotud korrarikkumiste suhtes.
„Kui antud seaduse muudatuse peamise sihtrühmana nähakse võimalikke soliidseid veinimaitsjaid pargis, siis unustatakse ära kindlasti suur hulk kodanikke, kellele selline seadusega antud luba kannab ainult ühte sõnumit – nüüd võib veel rohkem juua ja ükskõik kus,“ arvas AVE tegevjuht Lauri Beekmann.
„Igasugune alkoholi tarvitamise intsident, ka n.-ö mõõduka tarvitamise puhul, sisaldab riski, et see olukord väljub mõõdukuse piiridest. Teisisõnu võib seda nimetada siiski riskikäitumiseks. Miks peaks meie riik avardama riskikäitumise levikut?“ küsis Beekmann.
Kehtiv alkoholiseadus keelab lisaks avalikus kohas alkoholi tarvitamisele ka joobnud olekus avalikus kohas viibimise. Muutes avalikus kohas joomise lubatuks peaks lubatama seega ka avalikus kohas joobeseisundis viibimise. AVE nägemist mööda suurendaks need seadusemuudatused kindlasti üldsuse ja ka alkoholi tarvitajate endi turvalisust ja heaolu.
Euroopa Liidu alkoholipoliitika üldine suund on inimesi võimalike kahjude eest kaitsta. Hiljuti avaldatud Euroopa Komisjoni alkoholiraport käsitleb laialdaselt alkoholist tulenevat kahju laiale üldsusele. Alkoholi tarvitamine ei sea ohtu ainult tarvitaja enesekontrolli ja tervist, vaid ohustab tõsiselt ka tarvitajat ümbritsevaid inimesi. “Meie peamine suund peaks olema selle ohu vähendamine,“ kinnitas Beekmann AVE seisukohta. „Alkoholi tarvitamiseks mõeldud söögi- ja vabaajakohtadesse minnes arvestab igaüks teadlikult võimalusega, et tema kõrvallauas olija ei suuda oma piire kontrollida. Avalikus kohas viibides peaks aga iga inimene omama õigust eelteadmisele, et teda ümbritsevad kained ja enda käitumist kontrollivad kaaskodanikud.“