/Garel Püüa/Eesti Päevaleht/22.06.2006

Norman Aasa hinnangul oleks rohkem kasu alkoholireklaami piiramisest. Riigi peaprokuröri Norman Aasa arvates ei saa roolijoodikute probleemi lahendada ainult intensiivsema liiklusjärelevalve ja rangemate karistustega.

Muutmist vajavad inimeste väärtushinnangud, sest paljud jätkavad purjuspäi sõitmist varasematest karistustest hoolimata.

“Kui teistkordne alkoholijoobes sõiduki juhtimine 1998. aastal kriminaliseeriti, oli lootus, et see aitab liiklusohutust parandada. Paraku tuleb tõdeda, et oluliselt on kasvanud küll kriminaaljustiitssüsteemi töökoormus, liikluskultuur aga eriti muutunud pole,” nentis Aas.

Tema sõnul oleks naiivne loota, et olukorda on võimalik parandada ainult rangemate karistustega. Senisest rohkem tuleb panustada inimeste endi väärtushinnangute muutmisesse, mis ei anna paraku kiireid tulemusi.

Karistus ohust sõltuvusse

Kindlasti aitaksid selleks kaasa alkoholireklaami piirangud ja alkoholi raskem kättesaadavus. “Viimase efekt võib siiski olla vaid lühiajaline, sest turg tühja kohta ei salli ja pikemaajalise keelu korral võib välja areneda kuritegelik varimajandusvõrk,” lausus Aas.

Peaprokurör pooldab lähenemist, et karistus peab olema sõltuvuses reaalsest ohust kaasliiklejaile.

“Autode konfiskeerimine on üks võimalus ja seetõttu olemegi prokuratuuris otsustanud, et nn krooniliste või ohtlike roolijoodikute puhul hakkame kohtult taotlema sõidukite kui kuriteo toimepanemise vahendite konfiskeerimist,” lausus Aas. Tema sõnul on praeguseks konfiskeeritud üks auto ja menetluses veel mõned asjad, kus konfiskeerimist tõenäoliselt taotletakse. “Joobe tuvastamiseks tuleks kasutusele võtta mõõteseadusele vastavad täppisalkomeetrid ning ette näha nende näitude vaidlustamise võimalus vabatahtliku proovi andmisega”.

Roolijoodikud trellide taha

•• Justiitsministeeriumi andmeil kandis käesoleva aasta algul Eesti vanglates karistust 80 roolijoodikut, kelle hulka pole arvatud alkoholijoobes liiklusõnnetuse põhjustanud isikuid. Hetkel kannab joobes juhtimise eest vanglakaristust 141 inimest.

•• Aasa sõnul annab lühike sˇokivangistus teatud juhtudel kindlasti efekti ning loodab, et tulemusi annab ka sel aastal kriminaalhoolduse käivitatud alkoholijoobes rooli istunutele mõeldud pilootprojekt.

•• Programmi abil püütakse selgitada, mis tagajärjed võivad olla ebakainena auto juhtimisel.

Allikas: http://www.epl.ee/artikkel_324248.html?PHPSESSID=62fd09773d37c653f8df8bfe912060a4