Inimesed kutsuvad minu aastat kui \u00e2\u20ac\u0153EVS Rootsis\u00e2\u20ac\u009d ning minu jaoks on seda harjumatu kuulda, sest Rootsi kohta oskan ma seda \u00c3\u00b6elda, et rongid j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4vad hiljaks, inimesed on \u00c3\u00bcldiselt v\u00c3\u00a4ga muretu ja rahuliku olekuga ning pool leiba maksab poes v\u00c3\u00a4hemalt 23 krooni. Palju rohkem ma ei tea. JAHAA (ehk siis rootslaste lemmikv\u00c3\u00a4ljend), kuidas ma sain unustada FIKA! Minu esimene rootsikeelne s\u00c3\u00b5na, mis t\u00c3\u00a4hendab (kohvi)pausi, ning mis on kohustuslik t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6p\u00c3\u00a4eva osa, kuhu hilinemise eest on mind ka rootslaste poolt noomitud. Rootsis FIKAle hiljaks ei j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4da.<\/p>\n
Alguses olin pettunud, et n\u00c3\u00a4ed, olen Rootsis, aga rootslasi v\u00c3\u00a4ga ei n\u00c3\u00a4egi, kui siis ainult toidupoe j\u00c3\u00a4rjekorras ja \u00c3\u00bchistranspordis. Pigem kohtun inimestega \u00c3\u00bcle maailma ja seda mitte ainult l\u00c3\u00a4bi Active tegevuste. Keelekursusel istun L\u00c3\u00b5una-Aafrika Vabariigi poisi ja Austraalia t\u00c3\u00bcdruku vahel, saalihokit m\u00c3\u00a4ngin brasiilase, bulgaarlase ja iraani t\u00c3\u00bcdrukutega. V\u00c3\u00b5rkpalli trennis sattusin juhuslikult paari prantslasega ning treeneriks oli tumedanahaline neiu. Siiski, jalgpalli m\u00c3\u00a4ngin rootslastega ning see ongi siiamaani parim keelekursus. Jalgpalliv\u00c3\u00a4ljakul saan ma juba rootsi keeles hakkama. R\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4kimata reisides tutvutud Iraanlase ja Dominikaani vabariigi poisiga. Niimoodi erinevate reisivate inimeste ning ebatraditsiooniliste eluvalikute tegijatega kohtudes saan ka mina juurde julgust veelgi isep\u00c3\u00a4isemalt valikuid teha ja enda teed k\u00c3\u00a4ia. Lisaks loomulikult Active liikmesorganisatsioonide inimesed ning kuidagi vaikselt ja m\u00c3\u00a4rkamatult olen ma saanud \u00c3\u00bcheks osaks sellest suurest rahvusvahelisest perest. Niimoodi on juhtunudki, et mul on mu raske ennast esmaj\u00c3\u00a4rjekorras eestlasena n\u00c3\u00a4ha. Tunnen end kui eurooplane, kelle koduriik on Eesti.<\/p>\n
Miks aga rahvusvaheline seltskond? Rootsi on mitterootslaste seas v\u00c3\u00a4ga populaarne koht enda \u00c3\u00b5pingute j\u00c3\u00a4tkamiseks ning seet\u00c3\u00b5ttu on rootslased ka harjunud v\u00c3\u00a4lismaalastega. Rootsi on neljas riik, kus ma elanud olen ning seniste kogemuste p\u00c3\u00b5hjal on see kahtlemata k\u00c3\u00b5ige tolerantsem ning stressivabam riik v\u00c3\u00a4lismaalasele elamiseks. Poole aasta jooksul ei ole ma end mitte kordagi enda p\u00c3\u00a4ritolu p\u00c3\u00a4rast halvasti tundnud. K\u00c3\u00b5ik rootslased l\u00c3\u00bclituvad rootsi keele pealt inglise keelele \u00c3\u00bcmber kav\u00c3\u00b5i poole s\u00c3\u00b5na pealt, nagu oleks see maailma k\u00c3\u00b5ige loomulikum asi. Kord \u00c3\u00b5nnestus jalgpallitrennis uus tulija \u00c3\u00a4ra petta, kuna lihtsamatest asjadest sain ma rootsi keeles aru. Kui ta l\u00c3\u00b5puks mu p\u00c3\u00a4ritolust aru sai, siis tuli ta minu juurde ja vabandas, et tema viga, kuna ta ei teadnud, et\u00c2\u00a0 ma inglise keelt r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4gin.<\/p>\n Jah, \u00c3\u00bchest k\u00c3\u00bcljest on see lihtne aasta, kuna ma ei pea ise mitte millegi p\u00c3\u00a4rast muretsema. Mind ei pea huvitama, kui suur on mu korteri\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcr, telefoniarve v\u00c3\u00b5i kui kallis on keelekursus. Isegi rattaparandus makstakse kinni. Ma saan teha t\u00c3\u00a4ist\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6aja jooksul seda, mida enne t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6 k\u00c3\u00b5rvalt enda hobina tegin. Vabatahtlikku ikka ei vallandata ju? Niiet seda muret ka pole. Mul on oma pisike korter, mis v\u00c3\u00b5ib olla t\u00c3\u00a4pselt nii segamini kui ma tahan. Lisaks k\u00c3\u00b5igele on mul veel mentor, kelle juurde v\u00c3\u00b5ib p\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6rduda iga rumala k\u00c3\u00bcsimusega ning kes minuga samal korrusel elades mulle alati olemas on. Hea, turvaline ja lihtne on elada.<\/p>\n Teisest k\u00c3\u00bcljest on see aasta, mil olen \u00c3\u00b5ppinud veel enam ise otsustama ja vastutama. Koosolekud on tihti vaid umbes kord kuus, sest me teame enda t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6\u00c3\u00bclesandeid niikuinii ning otsest vajadust \u00c3\u00bchiseks jutuajamiseks ei ole.\u00c2\u00a0 Seega on v\u00c3\u00a4ga oluline osata enda aega planeerida ning seda nii l\u00c3\u00bchema- kui pikemaajalisi eesm\u00c3\u00a4rke. Samuti on ajaga peale t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6d. Enda motiveerimise oskus on v\u00c3\u00a4ga oluline. Mitte keegi ei \u00c3\u00bctleks terve aasta aega mitte midagi, kui ma kogu enda vaba aja vaid teleka ees kr\u00c3\u00b5psu s\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6ks. Siiski kasutan enda aega tegevusteks, milleks varem alati liiga kiire oli. Loen raamatuid, kirjutan pikemaid lugusid Keeniast, \u00c3\u00b5pin rootsi ja suahiili keelt ning paanifl\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6ti m\u00c3\u00a4ngima. K\u00c3\u00a4in trennides, jooksmas, ujumas, kinos ja vahepeal pildistamas.<\/p>\n Nagu igal asjal, on ka Active kontoriroti elus miinuspooli. Esimene neist on kindlasti see, et terve aasta pean ma elama \u00c3\u00bcsna \u00c3\u00bcksinda. Isegi kui m\u00c3\u00b5ne inimesega saad paremini l\u00c3\u00a4bi, on v\u00c3\u00a4het\u00c3\u00b5en\u00c3\u00a4oline, et nii l\u00c3\u00bchikese ajaga endale t\u00c3\u00b5elise s\u00c3\u00b5bra leiad. Sellise, kellega saaks rahulikult olla t\u00c3\u00a4pselt sina ise. Kellega koos oleks ka vaikida hea. Kelle ees ei peaks p\u00c3\u00b5hjendama enda rumalaid nalju, seletama ja \u00c3\u00b5igustama \u00c3\u00b6eldud lauseid. Kuigi k\u00c3\u00b5ik inimesed on v\u00c3\u00a4ga-v\u00c3\u00a4ga s\u00c3\u00b5bralikud ja toredad, on vahepeal selline t\u00c3\u00bchi tunne. Justkui oleks see k\u00c3\u00b5ik v\u00c3\u00a4ga pealiskaudne ning Rootsist lahkudes unustaks need inimesed su \u00c3\u00bcsna ruttu.<\/p>\n Samuti on inimestel tihti raske aktsepteerida erilisemaid jooni teise inimese (ehk siis minu) iseloomus. Neid, mis tema maailmasse h\u00c3\u00a4sti ei sobitu. Mis mind isiklikult k\u00c3\u00b5ige rohkem h\u00c3\u00a4irib, on see, et inimesed on niiv\u00c3\u00b5rd tolerantsed, et ma ei saa enda iroonilisi nalju teha, kuna siis ma poleks justkui enam tolerantne. Ma pean alati h\u00c3\u00a4sti l\u00c3\u00a4bi m\u00c3\u00b5tlema, mida ja kuidas ma \u00c3\u00bctlen. Kuigi minu jaoks on kohati raske tunnistada, et inimesed ei suuda mind aktsepteerida sellisena, nagu ma olen, siis olen \u00c3\u00b5ppinud seda v\u00c3\u00b5tma kui head \u00c3\u00b5ppetundi. Lisaks ise aktsepteerivamaks ja tolerantsemaks muutumisele m\u00c3\u00b5tlen ma n\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcd rohkem, kuidas ja mida ma \u00c3\u00bctlen. Proovin ennast konkreetsemalt ja \u00c3\u00bcheselt m\u00c3\u00b5istetavalt v\u00c3\u00a4ljendada.<\/p>\n Niimoodi rohkem m\u00c3\u00b5eldes kui \u00c3\u00b6eldes ongi minu aasta kujunenud justkui enda sisse vaatamise ning endaga olemise aastaks. EVS-i Active kontoris soovitangi inimesele, kes tahab teha huvitavat t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6d s\u00c3\u00b5bralikus ja toetavas \u00c3\u00b5hkkonnas, tegeleda k\u00c3\u00b5igi nende asjadega, milleks varem aega ei olnud ning kes tahab saada l\u00c3\u00b5puks kokku selle inimesega, kellega on tihti k\u00c3\u00b5ige raskem kohtuda. Iseendaga. See juhtub kahtlemata kohe p\u00c3\u00a4ris kindlasti. Kui ei usu, proovige j\u00c3\u00a4rgi.<\/p>\n Kirja pannud Janika<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" \u00c3\u2013rebrosse j\u00c3\u00b5udsin \u00c3\u00bchel septembrikuu \u00c3\u00b6\u00c3\u00b6sel kell kaks. S\u00c3\u00b5brad tegid veel nalja, et ma l\u00c3\u00a4hen peale Keenias elamist Rootsi puhkama. Minu puhkus algas juba sama p\u00c3\u00a4eva hommikul: istusin enda kontorilaua taga nahktoolis ning t\u00c3\u00a4itsin esimesi t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6\u00c3\u00bclesandeid. Mingi hetk tabasin ennast\u00c2\u00a0 m\u00c3\u00b5tlemast: ma tulin kontorisse t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6le, aastaks? Aga ega kaua m\u00c3\u00b5elda ei lastud, juba esimesest p\u00c3\u00a4evast peale … Loe edasi: Kuidas me TEMAGA l\u00c3\u00b5puks kohtusime<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[20],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.juvente.ee\/arhiiv\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/486"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.juvente.ee\/arhiiv\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.juvente.ee\/arhiiv\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.juvente.ee\/arhiiv\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.juvente.ee\/arhiiv\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=486"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/www.juvente.ee\/arhiiv\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/486\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":495,"href":"https:\/\/www.juvente.ee\/arhiiv\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/486\/revisions\/495"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.juvente.ee\/arhiiv\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=486"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.juvente.ee\/arhiiv\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=486"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.juvente.ee\/arhiiv\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=486"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"\"](\"https:\/\/www.juvente.ee\/arhiiv\/wp-content\/uploads\/2010\/02\/prepteam.jpg\" "\\"toredad")
<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n