Noortekas@delfi
\nPiret
\n28. veebruar 2007<\/p>\n
Vesipiibu suitsetamise \u00c3\u00bclemaailmne mood on paljud arstid ja tervishoiueksperdid murelikuks teinud \u00e2\u20ac\u201d hoolimata paljude suitsetajate v\u00c3\u00a4idetest on vesipiibu suitsetamine sama ohtlik kui sigarettide suitsetamine. Igal pool k\u00c3\u00a4ib vesipiibuga kaasas m\u00c3\u00bc\u00c3\u00bct sellest, kuidas veefilter peab kinni k\u00c3\u00b5ik kahjulikud ained ja suitsetaja kopsudesse j\u00c3\u00b5uab t\u00c3\u00a4iesti ohutu suits.<\/p>\n
See m\u00c3\u00bc\u00c3\u00bct on p\u00c3\u00a4rit 17. sajandi T\u00c3\u00bcrgist \u00e2\u20ac\u201d sel ajal arvati ka, et Maa on universumi keskpunkt ja meres elavad koletised.
\nVesipiip on algselt p\u00c3\u00a4rit Indiast, suure populaarsuse saavutas see aga T\u00c3\u00bcrgis. Sealt levis piibutamine naaberriikidesse, kust omakorda l\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4nemaailma. Inglise keeles kasutatakse vesipiibu kohta erinevaid s\u00c3\u00b5nu, n\u00c3\u00a4iteks hookah, shisha, narghile, hubble-bubble v\u00c3\u00b5i lihtsalt water pipe.<\/p>\n
Eesti vesipiibuhuviline satub infot otsides t\u00c3\u00b5en\u00c3\u00a4oliselt lehek\u00c3\u00bcljele vesipiip.ee, mille s\u00c3\u00b5nade kohaselt on vesipiibu suitsetamine \u00e2\u20ac\u0153rahulik tegevus ning pakub v\u00c3\u00b5imalust vaikselt m\u00c3\u00b5tteid m\u00c3\u00b5lgutada ning head seltskonda nautida\u00e2\u20ac\u009d. Tuleb meeles pidada, et vesipiip.ee n\u00c3\u00a4ol on tegemist rohkema l\u00c3\u00a4bim\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcgi eesm\u00c3\u00a4rki teeniva reklaamtekstiga, mitte ei taheta jagada objektiivset infot.<\/p>\n
K\u00c3\u00b5ige vanem m\u00c3\u00bc\u00c3\u00bct: vesipiip on ohutu<\/p>\n
\u00e2\u20ac\u0153Samuti on m\u00c3\u00a4rkimisv\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4rne, et Nakhla Tobacco vesipiibutubakates on t\u00c3\u00b5rva 0% ja nikotiini ainult 0,5% (see on ka pakendi peal kirjas).\u00e2\u20ac\u0153 \u00e2\u20ac\u201d vesipiip.ee<\/p>\n
Esiteks peaks \u00c3\u00a4ra m\u00c3\u00a4rkima, et tubakaseaduse kohaselt tuleb Eestis t\u00c3\u00b5rva, nikotiini ja vingugaasi sisaldust m\u00c3\u00a4rkida milligrammides.<\/p>\n
Teiseks, teaduslikud uuringud n\u00c3\u00a4itavad hoopis, et isegi p\u00c3\u00a4rast veefiltrit sisaldab vesipiibu suits m\u00c3\u00a4rkimisv\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4rsetes kogustes nikotiini, t\u00c3\u00b5rva, vingugaasi ja teisi m\u00c3\u00bcrgiseid aineid \u00e2\u20ac\u201d ja mitmeid neist suuremates kogustes, kui sigarettides leitud.<\/p>\n
Vesipiibu suits on aga maheda maitsega ja vees maha jahutatud. Selline suits on v\u00c3\u00a4hem \u00c3\u00a4rritav ja seda t\u00c3\u00b5mmatakse s\u00c3\u00bcgavamale \u00e2\u20ac\u201d nii satub kahjulikke aineid organismi suuremates kogustes (45-minutise sessiooniga t\u00c3\u00b5mmatakse sisse umbes 50 liitrit suitsu).<\/p>\n
Keskmine vesipiibu mahv kestab kaks korda kauem kui keskmine sigaretimahv \u00e2\u20ac\u201d j\u00c3\u00a4relikult on vesipiibu suitsetajate kopsud on kahjulike ainetega kontaktis ka pikemat aega. 45-minutise suitsetamisega j\u00c3\u00b5uab kopsudesse 36 korda rohkem t\u00c3\u00b5rva, 15 korda rohkem vingugaasi ja 70% rohkem nikotiini kui \u00c3\u00bchest sigaretist saada v\u00c3\u00b5ib.<\/p>\n
Mida siis sisaldab endas vesipiibu suits?<\/p>\n
Nikotiin on tubakas leiduv s\u00c3\u00b5ltuvusttekitav aine. Kuigi vesipiibu suits on nikotiini m\u00c3\u00b5ttes lahjem kui sigarettide suits, on pikema suitsetamise ajaga v\u00c3\u00b5imalik saada k\u00c3\u00a4tte suurem doos nikotiini kui sigaretist.<\/p>\n
T\u00c3\u00b5rv (t\u00c3\u00a4psemalt \u00c3\u00b6eldes: nikotiinivaba tahketest osakestest aine) on p\u00c3\u00b5lemisel tekkiv keemiliste \u00c3\u00bchendite sodi, mis tekitab kasvajaid, kopsuhaigusi ja muid terviseh\u00c3\u00a4dasid. T\u00c3\u00b5rv on pruun ja kleepuv, see muudab suitsetajate hambad ja s\u00c3\u00b5rmeotsad kollaseks. Kui sigaretisuits sisaldab 22,3 mg t\u00c3\u00b5rva, siis vesipiibu suits 802 mg.<\/p>\n
CO ehk s\u00c3\u00bcsinik(mono)oksiid ehk vingugaas on v\u00c3\u00a4rvitu ja l\u00c3\u00b5hnatu gaas, mis on inimestele m\u00c3\u00bcrgine. Laialt on teada fakt, et tulekahjudes surrakse rohkem vingugaasi m\u00c3\u00bcrgistusse kui otseselt p\u00c3\u00b5letuskahjustustesse; ka auto heitgaasidega tehtav suitsiid p\u00c3\u00b5hineb vingugaasim\u00c3\u00bcrgistuse esilekutsumises. Vingugaas on \u00c3\u00bcks peamisi p\u00c3\u00b5hjuseid, miks suitsetajatel on k\u00c3\u00b5rge risk s\u00c3\u00bcdame ja veresoonte haiguste saamiseks.<\/p>\n
Vesipiibus tekkiv vingugaasi kogus s\u00c3\u00b5ltub mitmetest teguritest nagu kasutatav tubakas, s\u00c3\u00b6ed (kiiresti s\u00c3\u00bcttivad vesipiibu s\u00c3\u00b6ed tekitavad rohkem vingugaasi) v\u00c3\u00b5i vesipiibu suurus (v\u00c3\u00a4iksemad piibud tekitavad rohkem vingugaasi). Erinevates vesipiipudes tekib 8-15 korda rohkem vingugaasi kui sigarettides.<\/p>\n
Vesipiibu suitsus on hulgaliselt erinevaid v\u00c3\u00a4hkitekitavaid aineid nagu nitroosamiinid, pol\u00c3\u00bcts\u00c3\u00bcklilised aromaatsed s\u00c3\u00bcsivesinikud, raskemetallid (arseen, nikkel, plii, koobalt ja kroom \u00e2\u20ac\u201d arseen on juba sajandeid m\u00c3\u00bcrgi s\u00c3\u00bcnon\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcmiks, t\u00c3\u00a4nap\u00c3\u00a4eval kasutatakse seda rotim\u00c3\u00bcrkides).<\/p>\n
Vesipiibus kasutatavat s\u00c3\u00bctt on kiirema s\u00c3\u00bcttimise eesm\u00c3\u00a4rgil segatud erinevate kemikaalidega (nt kaaliumnitraat). V\u00c3\u00b5ib oletada, et vesipiibu s\u00c3\u00b6e p\u00c3\u00b5lemisel vabaneb tavalisest rohkem ohtlikke aineid, seda pole aga eriti uuritud.<\/p>\n
Samuti pole j\u00c3\u00b5utud uurida, kuidas muutuvad p\u00c3\u00b5ledes tubakale lisatud erinevad l\u00c3\u00b5hna- ja maitseained.<\/p>\n
Ka vesipiibu suitsetamisel tekib nn \u00e2\u20ac\u0153second-hand smoke\u00e2\u20ac\u009d ehk suitsetajate v\u00c3\u00a4lja puhutud toss, mis on kahjulik seda sisse hinganud mittesuitsetajatele.<\/p>\n
Kuidas m\u00c3\u00b5jutab vesipiip suitsetaja tervist?<\/p>\n
\u00e2\u20ac\u0153T\u00c3\u00a4helepanuv\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4rne on seegi, et piibu juurde ei kutsuta iial v\u00c3\u00b5\u00c3\u00b5rast inimest, keda ei usaldata v\u00c3\u00b5i ei peeta s\u00c3\u00b5bralikuks. Oma aega ja s\u00c3\u00b5prust jagatakse vaid k\u00c3\u00b5ige olulisemate inimestega.\u00e2\u20ac\u0153 \u00e2\u20ac\u201d vesipiip.ee<\/p>\n
Nagu mitmetel teistel traditsioonidel ja tavadel, on ka sellel kombel v\u00c3\u00a4ga lihtne ja praktiline p\u00c3\u00b5hjendus: huulikut suust suhu andes jagatakse teineteise pisikuid. Kui piibuseltskond on kogu aeg \u00c3\u00bcks ja sama, siis on k\u00c3\u00b5ikidel \u00c3\u00bched ja samad bakterid. Kui aga keegi toob v\u00c3\u00a4ljastpoolt mingi kahjuliku pisiku, siis on haigus kohe tervel s\u00c3\u00b5pruskonnal. Vesipiibuga on v\u00c3\u00b5imalik levitada mitmeid erinevaid nakkushaigusi: tuberkuloos, viiruslik maksap\u00c3\u00b5letik, herpes ja maohaavandite tekitaja Helicobacter pylori.<\/p>\n
Viimaste aastate jooksul on ka Eestis diagnoositud tuberkuloosi t\u00c3\u00a4iesti korralikest peredest p\u00c3\u00a4rit lastel, kusjuures nakkuse saamiseks ei leitud \u00c3\u00bchtegi muud v\u00c3\u00b5imalust kui vesipiip.<\/p>\n
Lisaks on t\u00c3\u00b5estatud seos igemete haigustega, s\u00c3\u00bcdame ja veresoonte haigustega, kopsuv\u00c3\u00a4higa, aga ka selliste organite kasvajatega, mis eriti loogilised ei tundu, n\u00c3\u00a4iteks p\u00c3\u00b5iekasvajad. P\u00c3\u00b5hjus on selles, et vesipiibu suits l\u00c3\u00b5hub kromosoome ja kahjustab DNA-d; muutused teatud geenides viivad aga kasvajate tekkele.<\/p>\n
Tubakasuits kahjustab meeste viljakust. Rasedad, kes vesipiipu suitsetavad, kahjustavad sellega oma loodet ja neil on suurem t\u00c3\u00b5en\u00c3\u00a4osus s\u00c3\u00bcnnitada alakaaluline beebi.<\/p>\n
Vesipiip ja suitsetamisest loobumine?<\/p>\n
V\u00c3\u00b5rdlemisi levinud on ka m\u00c3\u00bc\u00c3\u00bct sellest, kuidas vesipiip on alternatiiv suitsetamisest loobumisele. Justkui tahtes olla tervislik ja suitsetamisest loobuda minnakse \u00c3\u00bcle \u00e2\u20ac\u0153tervislikuma\u00e2\u20ac\u009d vesipiibu peale. \u00c3\u0153hest k\u00c3\u00bcljest t\u00c3\u00b5esti \u00e2\u20ac\u201d vesipiibu suitsetamine on omaette rituaal, on v\u00c3\u00a4het\u00c3\u00b5en\u00c3\u00a4oline, et vesipiipu t\u00c3\u00b5mmatakse sama sageli kui sigarette. Ka ei saa seda teha t\u00c3\u00a4naval v\u00c3\u00b5i koolis vahetunni ajal.<\/p>\n
Teisest k\u00c3\u00bcljest sisaldab vesipiibu suits v\u00c3\u00a4hemalt sama palju m\u00c3\u00bcrgiseid aineid nagu sigaretisuits \u00e2\u20ac\u201d kui mitte rohkem. Nikotiinis\u00c3\u00b5ltlane saab intensiivse kimumisega oma vajaliku nikotiinidoosi ikkagi k\u00c3\u00a4tte.<\/p>\n
V\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4rib m\u00c3\u00a4rkimist, et kui CO ja nikotiini suhe on sigareti suitsus 16:1, siis vesipiibu suitsus on see koguni 50:1. Sellest j\u00c3\u00a4reldub, et nikotiinis\u00c3\u00b5ltlane saab vesipiibust koos oma vajaliku nikotiiniannusega kolm korda rohkem vingugaasi. Sellest tuleneb ka n\u00c3\u00a4htus, et kui sigarettide suitsetajad vesipiipu t\u00c3\u00b5mbavad, siis see paneb neil pea k\u00c3\u00b5vasti ringi k\u00c3\u00a4ima v\u00c3\u00b5i valutama.<\/p>\n
\u00e2\u20ac\u0153Kindlasti ei ole vesipiibu suitsetamine t\u00c3\u00a4iesti kahjutu, eriti kui sellega liialdada. Kui sellega pikema aja v\u00c3\u00a4ltel liialdada, ollakse nagu sigaretisuitsetajadki, ohustatud s\u00c3\u00bcdame-veresoonkonna ja kroonilistest kopsuhaigustest. Mistahes suitsu kehasse t\u00c3\u00b5mbamist ei saa pidada tervislikuks tegevuseks.\u00e2\u20ac\u0153 \u00e2\u20ac\u201d vesipiip.ee<\/p>\n
Lisaks v\u00c3\u00b5ib lugeda:
\nhttp:\/\/www.sm.ee\/est\/pages\/news0602
\nhttp:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Hookah
\nhttp:\/\/hookahviews.com\/health.php
\nhttp:\/\/www.askpat.colostate.edu\/viewht.cfm?qid=46<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Noortekas@delfi Piret 28. veebruar 2007 Vesipiibu suitsetamise \u00c3\u00bclemaailmne mood on paljud arstid ja tervishoiueksperdid murelikuks teinud \u00e2\u20ac\u201d hoolimata paljude suitsetajate v\u00c3\u00a4idetest on vesipiibu suitsetamine sama ohtlik kui sigarettide suitsetamine. Igal pool k\u00c3\u00a4ib vesipiibuga kaasas m\u00c3\u00bc\u00c3\u00bct sellest, kuidas veefilter peab kinni k\u00c3\u00b5ik kahjulikud ained ja suitsetaja kopsudesse j\u00c3\u00b5uab t\u00c3\u00a4iesti ohutu suits. See m\u00c3\u00bc\u00c3\u00bct on p\u00c3\u00a4rit 17. … Loe edasi: Emme, tahan vesipiipu!<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[1],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.juvente.ee\/arhiiv\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/289"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.juvente.ee\/arhiiv\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.juvente.ee\/arhiiv\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.juvente.ee\/arhiiv\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.juvente.ee\/arhiiv\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=289"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.juvente.ee\/arhiiv\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/289\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.juvente.ee\/arhiiv\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=289"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.juvente.ee\/arhiiv\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=289"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.juvente.ee\/arhiiv\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=289"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}