\/Eesti Ekspress\/Birgit P\u00c3\u00bcve\/16.11.2006\/<\/p>\n
J\u00c3\u00b5hker trend: \u00c3\u00bcheksa-k\u00c3\u00bcmneaastased koolilapsed valmistavad end ette nuusk- ja p\u00c3\u00a4ristubakaks, t\u00c3\u00b5mmates ninna kofeiinitableti- v\u00c3\u00b5i kommipuru. Snufist ehk nuusktubakast v\u00c3\u00b5ib seet\u00c3\u00b5ttu end p\u00c3\u00a4ris priiks pidada j\u00c3\u00a4rjest v\u00c3\u00a4hem koole. <\/strong><\/p>\n Nuusktubakas ehk snuff\u00c2\u00a0ei ole Eesti koolide\u00c2\u00a0t\u00c3\u00a4navus\u00c3\u00bcgisene “uustulnuk”. P\u00c3\u00b5hjamaades rohkem Rootsi vanah\u00c3\u00a4rrade elustiili\u00c2\u00a0juurde kuuluv toiming – nuusktubaka t\u00c3\u00b5mbamine – j\u00c3\u00b5udis\u00c2\u00a0meie koolidesse juba m\u00c3\u00b5ni aeg tagasi. Ja just sel p\u00c3\u00b5hjusel, et \u00c3\u00b5petajatel on selle j\u00c3\u00a4lile raskem j\u00c3\u00b5uda.<\/p>\n Snufi t\u00c3\u00b5mbamiseks ei ole vaja\u00c2\u00a0turvalist kohta eemal \u00c3\u00b5petaja-direktori pilgu alt; protseduur k\u00c3\u00a4ib k\u00c3\u00a4hku ja nuusktubakas ei\u00c2\u00a0l\u00c3\u00b5hna reetlikult nagu tavaline tubakas v\u00c3\u00b5i kanep. Samuti levib \u00c3\u00b5pilaste seas usinasti m\u00c3\u00bc\u00c3\u00bct, et\u00c2\u00a0nuusktubakas on s\u00c3\u00bc\u00c3\u00bctu ega\u00c2\u00a0tekita s\u00c3\u00b5ltuvust. R\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4kimata teismelistele omasest pahelisuse idealiseerimisest\u00c2\u00a0v\u00c3\u00b5i popkultuuri m\u00c3\u00b5just.\u00c2\u00a0\u00c2\u00a0<\/p>\n T\u00c3\u00a4nap\u00c3\u00a4eva\u00c2\u00a0koolilapse ranitsat t\u00c3\u00a4idavad seega pinalid, pliiatsid, \u00c3\u00b5pikud-t\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6vihikud… ja k\u00c3\u00b5ige selle k\u00c3\u00b5rval\u00c2\u00a0nagu muuseas ka \u00c3\u00bcks v\u00c3\u00a4ike pakike snuffi. Kust\u00c2\u00a0lapsed nuusktubakat saavad, on isek\u00c3\u00bcsimus. Eestis on nuusktubaka m\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcmine keelatud, k\u00c3\u00bcll aga on lubatud selle\u00c2\u00a0omamine ja tarvitamine. Euroopa Liidus\u00c2\u00a0kehtivad nuusk- ja p\u00c3\u00b5sktubakale\u00c2\u00a0(ehk snus<\/em>’ile) 2001. aasta direktiivi j\u00c3\u00a4rgi piirangud – v\u00c3\u00a4lja arvatud Rootsis, kus 20 protsenti tubakatarbijatest\u00c2\u00a0neid kasutab. Eestlane v\u00c3\u00b5ib\u00c2\u00a0v\u00c3\u00a4lismaalt sisse tuua tubakat ainult isiklikuks tarvitamiseks, samuti seda postiga v\u00c3\u00a4lismaalt saada.<\/p>\n <\/p>\n Mitte purustatud “kommid”, vaid… purustatud kommid<\/p>\n <\/strong><\/p>\n Aastaid tagasi Eestis korraldatud uuringu j\u00c3\u00a4rgi\u00c2\u00a0tarbis n\u00c3\u00a4rimis-, nuusk- v\u00c3\u00b5i huuletubakat teismelistest 16 protsenti. Pole teada, kui palju on kasvanud see\u00c2\u00a0protsent praeguseks. K\u00c3\u00bcll aga\u00c2\u00a0on\u00c2\u00a0kindel, et v\u00c3\u00a4henenud see ei ole.\u00c2\u00a0Hoogsalt v\u00c3\u00a4henenud on hoopis\u00c2\u00a0(esma-)tarvitajate vanus.\u00c2\u00a0Viimasel ajal\u00c2\u00a0on \u00c3\u00b5pilased ka avastanud, et\u00c2\u00a0nuusktubakat saab teha\u00c2\u00a0koguni tunni ajal. Ilma et tahvli ees tegutseval \u00c3\u00b5petajal aimugi oleks. Suured silmad tedret\u00c3\u00a4hnilises poisin\u00c3\u00a4os vaatavad uudishimulikult ja iseteadvalt ringi. Need kuuluvad kolmanda klassi poisile Markole<\/strong>, kes \u00c3\u00b5pib \u00c3\u00bches Harjumaa koolis, paark\u00c3\u00bcmmend kilomeetrit pealinnast eemal.\u00c2\u00a0Ta on k\u00c3\u00bcmneaastane ja r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4gib, et neil on veel “hea klass, sest viis\u00c2\u00a0t\u00c3\u00bckki ainult on proovinud snuffi”. Lapsi on\u00c2\u00a0Marko klassis 20 ringis. Osa neist alles \u00c3\u00bcheksa-aastased. Paralleelklassides tehakse snuffi tema s\u00c3\u00b5nul rohkem. “Kibeda haisuga on,” teab ta.\u00c2\u00a0“Paljud proovivad, et mis\u00c2\u00a0tunne on. Aga teise-kolmanda klassi omad t\u00c3\u00b5mbavad ka kommipuru. Kommikee (m\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcgil olev keekujuliseks pakitud kommipakk – autor<\/em>) purustatakse \u00c3\u00a4ra ja liimikorgiga t\u00c3\u00b5mmatakse ninna. See on palju kibedam kui snuff.” ?! Miks kommipuru ninna t\u00c3\u00b5mmatakse,\u00c2\u00a0uurin asjatundmatult. “Kui seda t\u00c3\u00b5mbad, siis tuleb\u00c2\u00a0suust auru, tolmupilv tuleb. Ega see midagi ei tee – kibedam on ainult,” r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4gib Marko. Otsest selgitust sellele tegevusele on temalt raske saada.<\/p>\n <\/p>\n Teeb tunni huvitavamaks<\/p>\n <\/strong><\/p>\n Markost\u00c2\u00a0kolm aastat vanema \u00c3\u00b5e Marju<\/strong> (13) eakaaslaste hulgas on snuff\u00c2\u00a0tunduvalt sagedamini\u00c2\u00a0kasutusel olev v\u00c3\u00a4ljend. Ja mitte ainult v\u00c3\u00a4ljend. M\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6dunud aasta klassiekskursioonil olid drastilises v\u00c3\u00a4hemuses need, kes nuusktubakat ei t\u00c3\u00b5mmanud. 25 lapsest ei tarvitanud snuffi ainult 7.\u00c2\u00a0\u00c3\u2013\u00c3\u00b6bimiskohaks olnud k\u00c3\u00a4mpingutes oli \u00c3\u00b5petajate j\u00c3\u00a4relevalve n\u00c3\u00b5rgem – keegi varustas ja paljud kasutasid juhust ja tegid agaralt.\u00c2\u00a0Sellest ekskursioonist saigi suurem nuusutamisbuum Marju\u00c2\u00a0arvates tema koolikaaslaste hulgas\u00c2\u00a0alguse. “Koolis \u00c3\u00bcks poiss t\u00c3\u00b5mbas terve peot\u00c3\u00a4ie. K\u00c3\u00b5rt kasutatakse samuti\u00c2\u00a0abivahendina. H\u00c3\u00a4sti naljakas hakkab. H\u00c3\u00bcppad ringi ja oled h\u00c3\u00a4sti julge. Kuus triipu on ka p\u00c3\u00a4eva jooksul t\u00c3\u00b5mmatud,” kirjeldab\u00c2\u00a0ta oma 6. klassis \u00c3\u00b5ppivaid\u00c2\u00a0klassivendi.<\/p>\n “Nina v\u00c3\u00b5ib hakata kipitama. Osal on nina kinni – siis kui teed, l\u00c3\u00a4heb just lahti. M\u00c3\u00b5nda ajab nutma ka.” \u00c3\u0153ks t\u00c3\u00bcdruk kirjeldab, kuidas snufipisarad on just v\u00c3\u00a4ga m\u00c3\u00b5nusad. “Silmavalged l\u00c3\u00a4hevad \u00c3\u00a4\u00c3\u00a4rest punaseks.\u00c2\u00a0Jooma ajab – juuakse limonaadi ja Starterit (energiajooki).”\u00c2\u00a0Milline reaktsioon arenevas kehas sel ajal\u00c2\u00a0toimub, on\u00c2\u00a0keeruline \u00c3\u00b6elda isegi asjatundjal. See v\u00c3\u00b5ib inimeseti erineda.<\/p>\n \u00c3\u0153ks astmaatikust t\u00c3\u00bcdruk t\u00c3\u00b5mbas samas koolis snuffi enne kehalise kasvatuse tundi. “Kekas pidi jooksma stata-ringi, aga nina l\u00c3\u00a4ks h\u00c3\u00a4sti kinni, hakkas paha. Selline tunne oli, nagu nina keeks v\u00c3\u00b5i muliseks poti peal.”\u00c2\u00a0 Just snuffi – mitte huuletubakat ehk snus<\/em>’i – keeratakse koolis ka vetsupaberi sisse. Tekib huuletubaka-taoline pakike, mis asetatakse huule alla. P\u00c3\u00a4rast tubaka imendumist v\u00c3\u00b5tavad lapsed paberi j\u00c3\u00a4lle \u00c3\u00a4ra. \u00c3\u0153heksa-aastane Marko: “Kui palju kasutad, j\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4d pilve.”\u00c2\u00a0 T\u00c3\u00b5en\u00c3\u00a4oliselt ei tea teismelised kasutajad, et n-\u00c3\u00b6 p\u00c3\u00a4ris huuletubakaga, mida kasutavad enamasti vanemad \u00c3\u00b5pilased, v\u00c3\u00b5ivad nad saada suurema nikotiiniannuse kui tavaliste sigarettidega, mille asemel snuffi ja snus<\/em>’i tihti just “leebema alternatiivina” kasutatakse.\u00c2\u00a0Huuletubakat hoitakse suus kauem, saadav nikotiinihulk on sellisel juhul tihti suurem\u00c2\u00a0-\u00c2\u00a0igemete kaudu imendub see\u00c2\u00a0aga verre.\u00c2\u00a0<\/p>\n <\/p>\n Popp laps teeb snuffi<\/p>\n <\/strong><\/p>\n Marju, kes n\u00c3\u00a4eb oma vanusest pisut vanem v\u00c3\u00a4lja, j\u00c3\u00a4tkab:\u00c2\u00a0“\u00c3\u2022petajad ei saa midagi aru, kui tunni ajal\u00c2\u00a0snuffi t\u00c3\u00b5mmatakse\u00c2\u00a0– need, kes teevad, teevad seda teiste selja taga.”\u00c2\u00a0 Arvatakse, et see teeb tunni huvitavamaks ja\u00c2\u00a0l\u00c3\u00b5busamaks, t\u00c3\u00bc\u00c3\u00bctu tunni puhul -\u00c2\u00a0igavus p\u00c3\u00bchitud!\u00c2\u00a0\u00c3\u0153hes Tallinna majanduskallakuga\u00c2\u00a0g\u00c3\u00bcmnaasiumis \u00c3\u00b5ppiv 13aastane Kristiina<\/strong> r\u00c3\u00a4\u00c3\u00a4gib, kuidas snufi k\u00c3\u00b5rval t\u00c3\u00b5mmatakse nende koolis ninna ka purustatud kofeiinitablette. Seda 7. klassi \u00c3\u00b5pilaste seas. “V\u00c3\u00a4ga palju tehakse snuffi. Vesipiipu. Tehakse ka kangemat kraami, nagu kanep.” “Kui snuffi teed, muutud h\u00c3\u00a4sti julgeks – poisid t\u00c3\u00b5mbavad tunni ajal\u00c2\u00a0nii, et\u00c2\u00a0panevad raamatu ette, et \u00c3\u00b5petaja ei n\u00c3\u00a4eks.\u00c2\u00a0P\u00c3\u00a4rast teeb n\u00c3\u00a4ost punaseks. M\u00c3\u00b5ni aevastab.”\u00c2\u00a0<\/p>\n Populaarsed on\u00c2\u00a0 roosi- ja vanillisnuff. Red Bulli ja Presidendi-nimelised tubakad. Paljud t\u00c3\u00bcdrukud, kes\u00c2\u00a0Kristiina koolis snuffi sisse hingavad, peavad seda “v\u00c3\u00a4ikeseks asjaks”:\u00c2\u00a0“T\u00c3\u00a4isjoomine ja suits on hullemad.” T\u00c3\u00bcdrukute\u00c2\u00a0jaoks on snuff \u00c3\u00bcks viise poistele mulje avaldamiseks. “T\u00c3\u00bcdrukud l\u00c3\u00a4hevad eriti hulluks,” arvab ta.\u00c2\u00a0“Klassiv\u00c3\u00a4ljas\u00c3\u00b5idul tegid t\u00c3\u00bcdrukud poiste snufi \u00c3\u00a4ra – r\u00c3\u00b6\u00c3\u00b6givad, nutavad ja oksendavad siis. Jube.” Ja\u00c2\u00a0kinnitab, et “see aasta on just erit i\u00c2\u00a0hull”. Tema kooli j\u00c3\u00b5udis snuff\u00c2\u00a0l\u00c3\u00a4inud kooliaasta l\u00c3\u00b5pus.<\/p>\n <\/p>\n Diiler m\u00c3\u00bc\u00c3\u00bcb paki 50 krooniga\u00c2\u00a0<\/p>\n <\/strong><\/p>\n “Osad p\u00c3\u00a4ris rikkad k\u00c3\u00a4ivad reisidel ja ostavad mitu-mitu pakki snuffi korraga,” vastab Kristiina k\u00c3\u00bcsimusele, kuidas snuffi hangitakse.\u00c2\u00a0“Diilerid tegutsevad t\u00c3\u00a4iega. Ja suuremad poisid v\u00c3\u00b5tavad seda j\u00c3\u00b5uga v\u00c3\u00a4iksemate poiste k\u00c3\u00a4est \u00c3\u00a4ra.” Marko ja Marju koolis, mis on v\u00c3\u00a4iksem, kuna asub maal, on laste seas teada kaks poissi, kes teisi \u00c3\u00b5pilasi snufiga varustavad. Marko: “Suurtes kogustes \u00c3\u00bche Soome poisi k\u00c3\u00a4est saavad.” V\u00c3\u00a4iksem pakk maksab 50 ja suurem pakk 100 krooni. Sisuliselt on v\u00c3\u00b5imalik “varustaja” leida aga ka interneti teel. Marko ja Marju ema Epp<\/strong> peab snufi t\u00c3\u00b5mbamist hirmutavaks trendiks: “Kui sa ei tee, oled eemale t\u00c3\u00b5ugatud. Lisaks arvamus, et kui on pinged – teismelistel ikka on\u00c2\u00a0-, v\u00c3\u00b5tad snuffi ja k\u00c3\u00b5ik on j\u00c3\u00a4rsku okei.” Epp muretseb laste n-\u00c3\u00b6 v\u00c3\u00a4ljakoolitamise p\u00c3\u00a4rast: alguses teed “s\u00c3\u00bc\u00c3\u00bctuid” asju – siis l\u00c3\u00a4hed\u00c2\u00a0kangemate peale \u00c3\u00bcle. On \u00c3\u00b5petajad, kes\u00c2\u00a0teavad, et kool on t\u00c3\u00a4is, aga teha midagi ei saa.” Paljud \u00c3\u00b5petajad\u00c2\u00a0aga ei teagi, millega snufi puhul t\u00c3\u00a4pselt tegu v\u00c3\u00b5i kuidas selle kasutaja paremini \u00c3\u00a4ra tunda. Natuke s\u00c3\u00b5ltub\u00c2\u00a0ikka koolist ka, arvab Kristiina, sest kui ta 5. klassis veel teise kooli \u00c3\u00b5pilane oli, ta snufiga kokku ei puutunud. Tallinnas on koole, mille \u00c3\u00b5pilased on aga koguni teinud endale\u00c2\u00a0snufiteemalisi kodulehek\u00c3\u00bclgi. Internet on seega\u00c2\u00a0\u00c3\u00bcks suurimaid snufi-info ja m\u00c3\u00b5ju vahendajaid teismeliste seas p\u00c3\u00a4rast\u00c2\u00a0s\u00c3\u00b5pru.\u00c2\u00a0<\/p>\n <\/p>\n Arst: snuff tekitab s\u00c3\u00b5ltuvust<\/p>\n Anneli Kullamaa, Tartu \u00c3\u0153likooli kopsukliiniku arsti-\u00c3\u00b5ppej\u00c3\u00b5u\u00c2\u00a0hinnangul on ohtlik see, et lapsed ei teadvusta, et igasugune\u00c2\u00a0uimastav aine v\u00c3\u00b5ib tekitada s\u00c3\u00b5ltuvust.<\/p>\n <\/strong><\/p>\n “Vastupidi, lapse organismis tekib s\u00c3\u00b5ltuvus palju kiiremini. Nuusk- ja p\u00c3\u00b5sktubaka puhul petab \u00c3\u00a4ra see, et\u00c2\u00a0arvatakse, et see on v\u00c3\u00a4hem kahjulik, sest selles on v\u00c3\u00a4hem t\u00c3\u00b5rva kui tavalises suitsus. Igal pool propageeritakse seda kui alternatiivi suitsetamisele. Aga tegelikult\u00c2\u00a0see\u00c2\u00a0 t e k i t a b\u00c2\u00a0 s\u00c3\u00b5ltuvust. Ja kergemini just t\u00c3\u00bcdrukutel.” Millised v\u00c3\u00b5ivad olla noorena nuusktubaka kasutamise tagaj\u00c3\u00a4rjed? “P\u00c3\u00a4ris ninaverejookse sellega ei seostata. Aga kindlasti krooniline nohu. Nina ja p\u00c3\u00b5se limaskestade tegevus on takistatud.” Kullamaale tundub, et\u00c2\u00a0L\u00c3\u00b5una-Eestis, mis on tema kodupiirkond,\u00c2\u00a0on \u00c3\u00b5pilaste seas populaarsem p\u00c3\u00b5sktubakas, mitte snuff.\u00c2\u00a0 Kuidas purustatud kommide ninna t\u00c3\u00b5mbamine v\u00c3\u00b5iks m\u00c3\u00b5juda? “Kui need on klaaskommid, siis j\u00c3\u00b5uab gl\u00c3\u00bckoos, mida komm sisaldab, alla ninaneelu kaudu. Ent igasugune puru, mida sisse t\u00c3\u00b5mmatakse (ka kofeiinitabletid), tekitab limaskestades \u00c3\u00a4rrituse. Kui seda tehakse pikka aega, m\u00c3\u00b5jub see s\u00c3\u00bcsteemsele hingamisele ja l\u00c3\u00b5puks ka alumistele hingamisteedele. Siiski. Miks lapsed seda teevad?\u00c2\u00a0 “Ma m\u00c3\u00b5tlesin sedasama\u00c2\u00a0– kuigi ma v\u00c3\u00b5ib-olla ei ole \u00c3\u00b5ige inimene. Ma v\u00c3\u00b5in oletada, et\u00c2\u00a0kui k\u00c3\u00b5ike keelatut veel ninna t\u00c3\u00b5mmata ei saa, siis t\u00c3\u00b5mmatakse seda, mida saab.\u00c2\u00a0Selline hulluse periood tundub olevat.”<\/p>\n Allikas: http:\/\/www.ekspress.ee\/viewdoc\/EF4400C906189D9BC225722600788011<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" \/Eesti Ekspress\/Birgit P\u00c3\u00bcve\/16.11.2006\/ J\u00c3\u00b5hker trend: \u00c3\u00bcheksa-k\u00c3\u00bcmneaastased koolilapsed valmistavad end ette nuusk- ja p\u00c3\u00a4ristubakaks, t\u00c3\u00b5mmates ninna kofeiinitableti- v\u00c3\u00b5i kommipuru. Snufist ehk nuusktubakast v\u00c3\u00b5ib seet\u00c3\u00b5ttu end p\u00c3\u00a4ris priiks pidada j\u00c3\u00a4rjest v\u00c3\u00a4hem koole. Nuusktubakas ehk snuff\u00c2\u00a0ei ole Eesti koolide\u00c2\u00a0t\u00c3\u00a4navus\u00c3\u00bcgisene “uustulnuk”. P\u00c3\u00b5hjamaades rohkem Rootsi vanah\u00c3\u00a4rrade elustiili\u00c2\u00a0juurde kuuluv toiming – nuusktubaka t\u00c3\u00b5mbamine – j\u00c3\u00b5udis\u00c2\u00a0meie koolidesse juba m\u00c3\u00b5ni aeg tagasi. Ja … Loe edasi: Koolilapse kaif – nina kaudu!<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[1],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.juvente.ee\/arhiiv\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/236"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.juvente.ee\/arhiiv\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.juvente.ee\/arhiiv\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.juvente.ee\/arhiiv\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.juvente.ee\/arhiiv\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=236"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.juvente.ee\/arhiiv\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/236\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.juvente.ee\/arhiiv\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=236"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.juvente.ee\/arhiiv\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=236"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.juvente.ee\/arhiiv\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=236"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}