Põhikiri

(Põhikirjaväline märkus: vt ka Mittetulundusühingute seadus)

Kinnitatud 17. märtsil 2002.a. sõlmitud asutamislepinguga ja muudetud ning parandatud Tartus toimunud üldkoosoleku otsusega 11. veebruaril 2012.

 

MITTETULUNDUSÜHINGU JUVENTE PÕHIKIRI

 

1. Üldsätted

 

1.1. Mittetulundusühingu ametlik nimi on MTÜ JUVENTE (edaspidi nimetatud Ühing).

 

1.2. Ãœhingu asukohaks on Eesti Vabariik, Tartu linn. Ãœhingu aadressiks on juhatuse aadress.

 

1.3. Ühing on vähemalt kahe (2) isiku vabatahtlik ühendus. Ühing on asutatud tähtajatuna.

 

1.4. Ühing tegutseb mittetulundusühingute seaduse, teiste EV seaduste ja käesoleva põhikirja alusel, juhindudes oma tegevuses IOGT ja NGO Active- sobriety, friendship and peace eesmärkidest, tegevuse põhisuundadest ja soovitustest ning Ühingu üldkoosoleku ja juhatuse otsustest.

 

1.5. Ühingu tegevus tugineb üldisele inimlikule vendlusele, mille järgi on kõikidel isikutel õigus isiklikule vabadusele ja võimalusele enese väljendamiseks ja arendamiseks.

 

1.6. Ühingu tegevuse ideoloogiliseks aluseks on liikumine rahu, humanismi, kultuuri, demokraatia, üldise harituse ja tervislike eluviiside eest.

 

1.7. Ühingu eesmärkideks on demokraatliku, sisuka ja tervisliku elulaadi edendamine.

 

1.8. Seatud eesmärkide saavutamiseks Ühing kui noorteorganisatsioon:

 

1.8.1. taotleb oma tegevuse kaudu demokraatlike ja tervislike eluviiside kinnistamist ühiskonnas;

 

1.8.2. teavitab seadustes lubatud viisil noorsugu suitsetamise, alkoholi ja teiste narkootiliste ainete kahjulikust mõjust tervisele;

 

1.8.3. osaleb noorsugu puudutavate seaduste, eelkõige tubaka, alkoholi ning narkootikumidega seonduvate õigusaktide väljatöötamisel, tegutsedes nende levitamise ja efektiivse rakendamise nimel;

 

1.8.4. propageerib hariduse ja kultuuri kaudu vaimset vabadust, tolerantsust ja koostööd kõigis noorte tegevusvaldkondades;

 

1.8.5. pakub noortele vaba aja veetmise võimalusi, näidates, et meelemürkideta on võimalik huvitavalt ja sisukalt lõõgastuda;

 

1.8.6. teeb ka muud, mis on kooskõlas Ühingu eesmärkide ja mõttega.

 

1.9. Ühing võib oma nimel omandada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, olla hagejaks ja kostjaks kohtus. Ühingul on oma vara, iseseisev bilanss, pangaarve(d) ning oma nimetusega pitsat.

 

1.10. Ühing valdab, kasutab ja käsutab iseseisvalt kogu talle kuuluvat vara.

 

1.11. Ãœhingu majandusaasta kestab 01.01-31.12.

 

2. Liikmed

 

2.1. Ühingu liikmed jagunevad täis-, toetaja- ja auliikmeteks.

 

2.2. Täisliikmeteks on kaheteistkümne (12) kuni kolmekümne (k.a 30) aasta vanused isikud, kes tunnistavad Ühingu eesmärke ja käesolevat põhikirja.

 

2.3. Toetaja on vähemalt kaheksateistkümne aasta vanune isik, kes ei ole täisliige, kuid aitab kaasa Ühingu tegevusele ja aktsepteerib Ühingu eesmärke ning kes on võtnud endale vabatahtlikult kohustuse käituda Ühingu põhimõtete kohaselt kõigil Ühingu ja Ühinguga seonduvatel üritustel. Toetajal on õigus olla valitud Ühingu juhatusse, aga ei ole õigus valida juhtorganeid, v.a punktis 5.1.1 sätestatud korral.

 

2.4. Auliige on isik, kelle üldkoosolek on auliikmeks valinud märkimisväärsete teenete eest Juvente põhikirjas määratletud eesmärkide saavutamisele kaasaaitamises. Auliikmele vanusepiirangut ei ole. Auliige võib osaleda kõigil ühinguga seotud üritustel ning kohustub neil üritustel käituma Juvente põhimõtete kohaselt.

 

3. Liikmeks vastuvõtmise tingimused

 

3.1. Täisliikmeks võetakse isik, kes nõustub vabatahtlikult hoiduma suitsetamisest, alkoholi ja narkootiliste ainete mittemeditsiinilisest kasutamisest ning tunnustab ja järgib samuti rahu, vendluse, demokraatia ja humanismi põhimõtteid.

 

3.2. Täisliikmeks vastuvõtmiseks esitab isik juhatusele allkirjastatud avalduse.

 

3.3. Ühingu täisliikmeks vastuvõtmise otsustab Ühingu juhatus esitatud avalduse ja soovituse alusel kolme kuu jooksul avalduse saamise hetkest. Liikmeks vastuvõtmiseks on vaja juhatuse liikmete 2/3 poolthääli.

 

 

3.4. Toetajaliikmeks vastuvõtmiseks esitab isik juhatusele allkirjastatud avalduse. Toetajaliikmeks võetakse vastu 2/3 juhatuse liikmete poolthäältega. Juhatus langetab otsuse kolme kuu jooksul avalduse saamise hetkest.

 

3.5. Auliikmeks vastuvõtmise aluseks on juhatuse ettepanek ja auliikmeks esitatava isiku nõusolek. Isiku auliikmeks kuulutamiseks on vaja üldkoosoleku 2/3 häälteenamust.

 

4. Liikmestaatuse lõppemine ja lõpetamine

 

4.1. Liikmestaatus lõppeb:

 

4.1.1. isiku surma korral;

 

4.1.2. kui täisliige on saanud kolmekümne ühe aastaseks ning ta ei ole avaldanud soovi osaleda Ühingus toetajaliikmena.

 

4.1.3. isiku väljaarvamisel Ühingust.

 

4.2. Isik arvatakse Ühingust välja juhatuse otsuse alusel 2/3 poolthäältega, kui:

 

4.2.1. isik on esitanud avalduse, milles ta soovib enda liikmelisuse lõpetamist. Avalduse vaatab juhatus läbi ühe kuu jooksul selle saamisest arvates. Avalduse rahuldamisel loetakse liige väljaastunuks omal soovil. Sellisel juhul on isikul õigus taotleda uuesti enda liikmeks võtmist, kuid mitte enne ühe aasta möödumist.

 

4.2.2. isikul on liikmemaks tasumata enam kui ühe aasta jooksul ning puuduvad mõjuvad põhjused selle mittetasumiseks. Liikmele saadetakse kirjalik teade ning kui ta pole 1 kuu jooksul liikmemaksu tasunud, loetakse ta väljaarvatuks. Liikme väljaarvamine nimetatud alusel ei võta õigust uuesti liikmeks saamist taotleda.

 

4.2.3. isiku tegevuses ilmnevad Ühingu eesmärke ja mainet rikkuvad asjaolud ning isik käitub vaatamata hoiatus(t)ele jätkuvalt Ühingu eesmärkide vastaselt. Nimetatud hoiatused peavad olema kirjalikud. Sellisel juhul on on liikmel õigus taotleda enda uuesti liikmeks võtmist, kuid mitte enne ühe aasta möödumist.

 

4.3. Päevast, mil liige loetakse Ühingust väljaarvatuks või väljaastunuks, lõpevad tema liikmelisusest tulenevad mittevaralised ja varalised õigused ja kohustused.

 

5. Liikmete õigused ja kohustused

 

5.1. Ühingu liikmel on õigus:

 

5.1.1. sõnaõigusega ja alates 16-ndast eluaastast ka hääleõigusega osa võtta üldkoosolekust kas isiklikult või volitatud esindaja kaudu. Toetajatel ning auliikmetel üldkoosolekul hääleõigust ei ole, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.

 

5.1.2. isiku tegevuses ilmnevad Ühingu eesmärke ja mainet rikkuvad asjaolud ning isik käitub vaatamata hoiatus(t)ele jätkuvalt Ühingu eesmärkide vastaselt. Nimetatud hoiatused peavad olema kirjalikud. Sellisel juhul on on liikmel õigus taotleda enda uuesti liikmeks võtmist, kuid mitte enne ühe aasta möödumist.

 

5.1.3. osaleda kõikidel Ühingu üritustel;

 

5.1.4. saada teavet Ãœhingu tegevuse tulemuste ning juhatuse ja revisjonikomisjoni tegevuse kohta;

 

5.1.5. esitada juhatusele kirjalikke avaldusi, järelpärimisi ja ettepanekuid seoses Ühingu tegevusega. Nende lahendamise ja vastamise korra kehtestab juhatus kooskõlas kehtivate seadustega.

 

5.1.6. algatada erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumine (koosoleku kokkukutsumist peab nõudma vähemalt 1/3 liikmetest) käesoleva põhikirjaga sätestatud korras, v.a. toetajal ja auliikmel.

 

5.1.7. kasutada teisi seaduses ja käesolevas põhikirjas sätestatud õigusi.

 

5.2. Ühingu liikmel ei ole õigust üldkoosolekul ega lihtkoosolekul hääletada  järgmiste küsimuste otsustamisel:

 

5.2.1 nõue selle liikme vastu või tema vabastamine varalistest või muudest kohustustest;

 

5.2.2 tema ja Ühingu vahelist lepingut puudutavad küsimused;

 

5.2.3 hinnangu andmisel juhatuse tegevusele, kui ta on ise juhatuse liige, või muule tegevusele, mille eest ta on ise vastutav.

 

5.3. Ühingu liige on kohustatud täitma käesolevast põhikirjast tulenevaid kohustusi, s.h.:

 

5.3.1. täide viima Ühingu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid, v.a. auliige.

 

5.3.2. tasuma aastamaksu üldkoosoleku (kongressi) otsusega, v.a. auliige.

 

5.3.3. suhtuma vastutustundega Ühingu seatud eesmärkidesse ja juhatuse poolt antud ülesannetesse;

 

5.3.4. aitama kaasa heade ja sõbralike suhete kujunemisele ning vältima tarbetuid konflikte.

 

6. Juhtorganid

 

6.1. Ühingul on järgmised organid:

 

6.1.1. Kesksed juhtorganid – üldkoosolek ning president koos juhatusega;

 

6.1.2. Lihtkoosolek, mille tingimused ja korra määrab kodukord.

 

6.1.3. Piirkondlikud osakonnad (rühmad), mis ei ole omaette juriidilised isikud.

 

6.1.4. Laekur.

 

6.1.5. Revisjonikomisjon.

 

Ãœldkoosolek:

 

6.2. Üldkoosolek on kõrgeim organ, mis koguneb vähemalt üks kord aastas. Üldkoosolek toimub jaanuaris või veebruaris. Üldkoosoleku täpne kuupäev, kellaaeg ja koht määratakse kindlaks ja kuulutatakse välja vähemalt 60 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Üldkoosolek moodustub kõikidest Ühingu liikmetest. Üldkoosoleku pädevusse kuuluvad järgmised küsimused:

 

6.2.1. juhatuse ja revisjonikomisjoni aruannete ärakuulamine ja kinnitamine;

 

6.2.2. juhatuse liikmete, presidendi (juhatuse esimees) ja laekuri valimine ja tagasikutsumine, samuti juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete arvu määramine;

 

6.2.3. ühe kuni kolmeliikmelise revisjonikomisjoni valimine;

 

6.2.4. liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine, kui seda pole otsustanud juhatus;

 

6.2.5. põhikirja muutmine, täiendamine ja uue põhikirja vastuvõtmine;

 

6.2.6. Ühingu lõpetamis- ja ühinemisotsuse vastuvõtmine;

 

6.2.7. juhatuse ja revisjonikomisjoni tasustamise aluste ning korra kindlaksmääramine;

 

6.2.8. majandusaasta aruande kinnitamine;

 

6.2.9. revisjoniaruande kinnitamine;

 

6.2.10. audiitorkontrolli läbiviimise otsustamine ja audiitori valimine;

 

6.2.11. juhatuse tegevusele hinnangu andmine;

 

6.2.12. liikmemaksu ja aastamaksu suuruse ja tasumise korra kindlaksmääramine;

 

6.2.13. tegevuse aastakava kinnitamine;

 

6.2.14. Ãœhingu kodukorra kinnitamine;

 

6.2.15. muu Ühingu või liidu liikmeks astumise otsustamine;

 

6.2.16. muude Ühingu tegevuse küsimuste otsustamine, kui see ei kuulu juhatuse pädevusse.

 

6.3. Ãœldkoosoleku tingimused:

 

6.3.1. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Korralise üldkoosoleku kutsub kokku juhatus kolme kuu jooksul majandusaasta lõpust arvates. Erakorralise üldkoosoleku kutsub kokku juhatus omal algatusel või vähemalt 1/10 liikmete või 1/3 juhatuse liikmete või revisjonikomisjoni nõudmisel, mis tuleb juhatusele esitada kirjalikult, näidates ära kokkukutsumise põhjused ning päevakord. Kui juhatus ei ole ühe kuu jooksul pärast nõudmise saamist üldkoosolekut kokku kutsunud, on liikmetel õigus pöörduda revisjonikomisjoni poole, kes kutsub üldkoosoleku kokku 15 päeva jooksul alates avalduse saamise hetkest. Kui revisjonikomisjon seda ei tee, on vähemalt 1/3 liikmetel õigus kutsuda üldkoosolek kokku omal algatusel.

 

6.3.2. Üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb liikmetele kirjalikult ette teatada 60 päeva enne koosoleku toimumist (saata osavõtukutse).

 

6.3.3. Üldkoosoleku kutses peab olema näidatud koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord.

 

6.3.4. Kui arutlusele tuleb põhikirja muutmise ettepanek, lisatakse kutsele põhikirja muudatuste või täienduste projekt.

 

6.3.5. Juhatus annab vähemalt 15 päeva enne korralist üldkoosolekut kõigile liikmetele võimaluse tutvuda kinnitamiseks esitatava majandustegevuse aastakavaga ning eelmise majandusaasta aruandega.

 

6.3.6. Igal täisliikmel on üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel üks hääl, arvestades käesolevas põhikirjas sätestatud ealisi ja muid erinevusi. Ühingu liige võib lihtkirjaliku volikirja alusel anda õiguse enda eest hääletamiseks teisele Ühingu liikmele.”

 

6.3.7. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohalolevate liikmete ja nende volitatud esindajate häälte arv kokku moodustab üle poole kõigi Ühingu liikmete häältest. Kui esindatud on pool või vähem kõigi liikmete häältest, tuleb üldkoosolek sama päevakorraga hiljemalt ühe kuu jooksul uuesti kokku kutsuda. Teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata esindatud häälte arvust.

 

6.3.8. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt anti üle poole koosolekul esindatud häältest (lihthäälteenamus) ja kui seaduses ega käesolevas põhikirjas ei ole sätestatud suurema häälteenamuse nõuet.

 

6.3.9. Põhikirja muutmiseks või täiendamiseks ja uue põhikirja vastuvõtmiseks on nõutav üldkoosolekul osalejate 2/3 häälteenamus.

 

6.3.10. Küsimustes, mis ei olnud võetud üldkoosoleku kutsega teatavaks tehtud päevakorda, ei saa üldkoosolek otsust vastu võtta, välja arvatud juhul, kui kohal on kõik Ühingu liikmed ning nad nõustuvad küsimust arutama.

 

6.3.11. Hääletamise korra määrab kindlaks üldkoosolek oma otsusega, kehtestades vajadusel üldkoosoleku töökorra (reglemendi).

 

6.3.12. Üldkoosolekul koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollile lisatakse koosolekust osavõtjate nimekiri (registreerimisleht).

 

6.3.13. Üldkoosoleku otsus jõustub otsuse vastuvõtmise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.

 

6.3.14. Ühingu liikmel on õigus üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.

 

Juhatus:

 

6.4. Juhatus on Ühingu alaliselt tegutsev juhtimisorgan, mis koosneb juhatuse  esimehest (president) ja ühest kuni neljast juhatuse liikmest, millest suurem osa juhatuse liikmetest on täisliikmed, s.h. esimees. Juhatus valib enda hulgast asepresidendi ja sekretäri.

 

Juhatuse pädevusse kuulub:

 

6.4.1. liikmete registri pidamine; registrisse kantakse füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht ja aadress (kui elab mujal); juriidilise isiku nimi, registrikood, asukoht ja aadress; häälte arv üldkoosolekul; liikmeks astumise aeg; Ühingust väljaastumise põhjus ja aeg;

 

6.4.2. üldkoosoleku otsuste täideviimine;

 

6.4.3. majandustegevuse aastakava koostamine ja esitamine üldkoosolekule;

 

6.4.4. majandusaasta aruande koostamine ja esitamine üldkoosolekule;

 

6.4.5. Ühingu eesmärkide saavutamiseks töötajate tööle võtmine, nendega töölepingute sõlmimine ja lõpetamine;

 

6.4.6. Ühingu kapitalide ja pangaarvete käsutamine. Laenude võtmine kooskõlas kinnitatud majandustegevuse aastakavaga;

 

6.4.7. majandustegevuse korraldamine, s.h. vara omandamine, võõrandamine, kasutusse andmine vastavalt põhikirjaliste eesmärkide otstarbekamale täitmisele;

 

6.4.8. liikmete põhikirjaliste kohustuste täitmise, sh. maksete õigeaegse tasumise kontroll ja arvestus ning kohustuste mittetäitmisel nõuete esitamine seaduse ja põhikirjaga sätestatud alustel;

 

6.4.9. muu Ühingu tegevuse otsustamine, lähtudes käesolevas põhikirjas sätestatud eesmärkidest.

 

6.5. Juhatuse volituste tähtaeg on üks aasta.

 

6.6. Juhatuse esimeest (presidenti) asendab tema äraolekul juhatuse otsusega määratud juhatuse liige.

 

6.7. Juhatuse esindusõigust ei ole piiratud.

 

6.8. Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosolekud protokollitakse. Juhatus on pädev otsuseid vastu võtma, kui koosolekust võtab osa üle poolte juhatuse liikmetest. Juhatuse koosolekuid juhatab president, tema puudumisel asepresident. Juhatuse koosolekut protokollib sekretär, tema puudumisel mõni teine juhatuse liige.

 

6.9. Juhatuse otsus võetakse vastu kohalolevate juhatuse liikmete lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav presidendi (juhatuse esimehe) hääl. Juhatus võib kehtestada Ühingu töökorra.

 

6.10. Juhatuse liikmed vastutavad juhatuse pädevusse kuuluvate otsuste vastuvõtmise, vastu võtmata jätmise või vastuvõetud otsuse täitmatajätmise tagajärjel Ühingule süüliselt tekitatud varalise kahju eest solidaarselt. Juhatuse liikme vabastab vastutusest protokollitud eriarvamus või mõjuval põhjusel puudumine koosolekult, kus otsus vastu võeti.

 

6.11. Juhatuse liikmete konkreetsed ülesanded määratakse ära juhatuse töökorras.

 

Laekur:

 

6.12. Laekur valitakse üldkoosoleku poolt. Laekuri ülesandeid võib üldkoosoleku otsusel täita juhatuse liige. Laekur:

 

6.12.1. hoolitseb liikmemaksude laekumise eest;

 

6.12.2. peab Ãœhingu varade arvestust;

 

6.12.3. on kohustatud esitama aruandeid vastavalt juhatuse soovile.

 

Revisjonikomisjon:

6.13. Revisjonikomisjoni valitakse juhatusse mittekuuluvad isikud üldkoosoleku poolt. Komisjoni liikmete arvu määrab üldkoosolek. Revisjonikomisjon:

 

6.13.1. teostab kontrolli Ühingu finantsmajandusliku tegevuse ja seisukorra üle vähemalt üks kord aastas.

 

6.13.2. esitab aruanded juhatusele ja üldkoosolekule eelnevate perioodide kohta.

 

Piirkondlikud rühmad:

6.14. Piirkondlikud osakonnad ehk rühmad moodustuvad soovituslikult ühe kohaliku omavalituse territooriumil (vald või linn) elavatest liikmetest, kusjuures territoriaalselt määratletud piirkonnas võib moodustuda mitu iseseisvat rühma. Uue rühma avamine toimub juhatuse otsuse alusel kui rühmas on vähemalt 1 täisliige ja lisaks 2 kandidaati ehk liikmeks saada soovijat. Rühma juhtivaks organiks on koosolek, mis toimub vähemalt kord kuus. Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled vastava piirkonna liikmetest. Toetajad omavad koosolekul sõnaõigust. Rühma juhtimine või liikmete arv võib piirkonniti erineda, kuid iga rühma põhiülesanneteks on:

6.14.1. luua võimalused alkoholivabaks suhtlemiseks, järgides tervislikku elulaadi;

6.14.2. pakkuda võimaluste piires tuge neile, kel on probleeme suitsetamisest, alkoholist või narkootikumidest loobumisega;

6.14.3. teha vastavasisulist teavitustööd noorte hulgas;

6.14.4. huvialategevuse korraldamine Ühingu liikmetele, toetajatele ja mõttekaaslastele.

7. Koostöö teiste mittetulunduslike ühingutega

7.1. Ühinguga võivad liituda koostööks teised ühendused ja juriidilised isikud, kelle tegevuse eesmärgid täielikult või osaliselt kattuvad Ühingu eesmärkidega. Sellistel juhtudel määratakse poolte õigused ja kohustused eraldi kokkuleppega, mis sõlmitakse presidendi poolt ja kinnitatakse juhatuse ühehäälse otsusega. Koostööotsuse kui ka ühinemisotsuse peab heaks kiitma üldkoosolek. Samal põhimõttel osaleb Ühing teiste mittetulundusühingute tegevuses.

8. Ãœhingu vara ja tegevus

8.1. Ühing kui mittetulundusühing võib omandada igasugust oma põhikirjaliste ülesannete täitmiseks vajalikku vara, mille omamine ei ole seadusega vastuolus;

8.2. Ühingu vara tekib liikmete sisseastumis- ja liikmemaksudest ning muudest maksetest, vara kasutamisest ja tegevusest saadavatest tuludest, juriidiliste ja füüsiliste isikute abist, annetustest ning muudest seadusega lubatud laekumistest;

8.3. Sihtotstarbeliselt laekunud vahendite kasutamist korraldab juhatus. Sihtotstarbeta laekunud vahendite kasutamisel püütakse järgida tegevuskavas ettenähtud korda, arvestades üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid.

8.4. Ühingu vara kuulub Ühingule. Liikmetel ei ole õigust Ühingu varale. Liikmed ei vastuta Ühingu varaliste kohustuste eest ja Ühing ei kanna vastutust liikmete varaliste kohustuste eest.

8.5. Osalemisel teiste Ãœhingute tegevuses korraldatakse Ãœhingu vara kasutamist lepingutega.

8.6. Liikmed ja Ãœhing korraldavad teineteisele kuuluva vara kasutamist kokkuleppe alusel.

8.7. Ühing vastutab oma varaga võetud kohustuste eest.

8.8. Ühingu juhatuse poolt sõlmitud töölepingutes määratakse juhatuse otsusel palgatud isikute materiaalne vastutus.

8.9. Ühing peab oma tegevuse ja varade raamatupidamisarvestust, koostab ja esitab raamatupidamise ja statistilised aruanded ning aastabilansi seadusega kehtestatud korras ja vastutab nende tõesuse eest. Juhatus korraldab varade kasutamist ja käsutamist vastavalt seadusele, põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele.

8.10. Ühing võib korraldada raamatupidamist ka lepingulisel alusel, sõlmides pädeva füüsilise või juriidilise isikuga lepingu.

8.11. Ühingu raamatupidamise ja aruandluse õigsust kontrollivad revisjonikomisjon ja vajadusel (üldkoosoleku otsusel) audiitor.

9. Ãœhingu tegevuse revideerimine

9.1. Ühingu kontrollorgan on revisjonikomisjon, mis valitakse ühe kuni kolme liikmelisena.

9.2. Revisjonikomisjoni liikmeks ei või olla juhatuse liige ega raamatupidaja, samuti nende abikaasa, laps, õde, vend või vanem.

9.3. Revisjonikomisjoni liikmete volituste tähtaeg on üks aasta.

9.4. Revisjonikomisjon viib läbi majandusaasta tegevuse revideerimise, koostab revisjoniaruande ja esitab selle üldkoosolekule kinnitamiseks. Aruandele kirjutavad alla kõik revisjonikomisjoni liikmed.

9.5. Revisjonikomisjoni liikmetel on õigus ja kohustus kontrollida Ühingu vara, arvelduskontosid, raamatupidamisdokumente ning õigus nõuda selgitusi ja muud abi oma ülesannete täitmiseks.

9.6. Revisjonikomisjoni liikmetel on õigus osa võtta juhatuse koosolekutest ilma hääleõiguseta.

9.7. Revisjonikomisjoniliikmed valivad enda seast esimehe, kes korraldab revisjonikomisjoni tööd.

9.8. Revisjonikomisjoni koosolek kutsutakse kokku revisjonikomisjoni esimehe poolt vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuue kuu jooksul.

9.9. Revisjonikomisjoni koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa kahe- ja kolmeliikmelise revisjonikomisjoni korral kaks liiget.

9.10. Revisjonikomisjoni otsused võetakse vastu kolmeliikmelise revisjonikomisjoni korral kahe liikme poolthäälega. Revisjonikomisjoni koosolekud protokollitakse. Revisjonikomisjoni otsusele kirjutavad alla kõik otsuse poolt hääletanud revisjonikomisjoni liikmed.

10. Ühingu lõpetamine ja ühinemine

10.1. Ühing lõpetatakse:

10.1.1. üldkoosoleku otsuse alusel;

10.1.2. kohtuotsusega;

10.1.3. muudel seaduses ette nähtud alustel.

10.2. Ühingu lõpetamise otsus loetakse üldkoosolekul vastuvõetuks, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 liikmete häältest.

10.3. Ühingu lõpetamisel valib üldkoosolek likvideerijad, kellel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga.

10.4. Likvideerijad lõpetavad Ühingu tegevuse seadusega sätestatud korras ja vastavalt üldkoosoleku otsusele: nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded. Allesjäänud varade jaotumist ja üleandmist käsitletakse punktis 10.8.

10.5. Ühing lõpetatakse kohtuotsusega:

10.5.1. kui üldkoosolek ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kuigi selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik;

10.5.2. muudel seaduses sätestatud juhtudel.

10.6. Ühingu lõpetamisotsuse kandmiseks mittetulundusühingute registrisse esitab juhatus avalduse, millele lisatakse üldkoosoleku otsus ja protokoll.

10.7. Ühing võib üldkoosoleku enamuse otsusel ühineda või jaguneda vastavalt seaduses ettenähtud korrale teise mittetulundusühinguga või nende liiduga.

10.8. Ühingu lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle Vabariigi Valitsuse tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik- õiguslikule juriidilisele isikule.

 

MTÜ Juvente käesolev põhikiri on vastu võetud asutamiskoosolekul 17. märtsil 2002. a. Tartus, esimest korda muudetud ja parandatud Tartus toimunud kongressi otsusega 24. jaanuaril 2004, teist korda muudetud ja parandatud Tartus toimunud kongressi otsusega 13.aprillil 2008 ning kolmandat korda muudetud ja parandatud Tartus toimunud üldkoosoleku otsusega 11. veebruaril 2012.

Lisa kommentaar