Kes ma olen?

Olen Ena (=ennäe). Olen eestlane (ainult mõnes mõttes). Olen üliõpilane (juba kaua aega ja ikka veel). Olen rändaja. Olen kirjutaja (selles mõttes, et armastan kirjutada). Olen matkaja. Olen looduseusku (vihkan neid, kes loodusest ei hooli). Olen peremees (iseenda oma). Olen vihmakrabina kuulaja aknaklaasil. Olen toomingalõhna nuusutaja. Olen ootaja. Olen paljasjalgne ja pikaseelikuline. Olen mõnikord misantroop. Olen männimetsa peitunud järv. Olen tuul. Olen Ena [= üks (kr.k)].

Mis mulle meeldib?

Mulle meeldib äike, isegi mägedes olles, kui tegelikult on mul natuke hirm ka. Mulle meeldib tantsida nii, et ennast unustan. Mulle meeldib kodu – lesida oma toas vanaema tehtud kaltsuvaibal laupäeva hommikul, öösärgis, kuulata ema ärkamas ja hommikuööki valmistamas. Mulle meeldivad raamatud – neid peab palju olema (kahju, et ei jaksa kõiki läbi lugeda). Mulle meeldib fotoalbumeid kujundada, eriti reisifotodest. Mulle meeldib rongiga sõita – pole oluline, kas Tallinnast Paldiski või Moskvast Vladivostokki. Mulle meeldib oma sõpradega Tartu kohvikuis istuda ning vesteldes hetkeks aega peatuma panna. Mulle meeldib maa- või metsamajas õhtuhämaras kamina ees istuda, kuuma teed juua ja šokolaadi süüa. Mulle meeldib maailm ja maakaardid – olen mõlemast sõltuv. Mulle meeldib mägedes matkata, tunda end taeva ja tähtede ligidal. Mulle meeldib väljas magada. Mulle meeldib kirjutada – karate, kirju, reisipäevikut, näidendeid, kõike. Mulle meeldib teater – mäng, teine maailm, lugu. Mulle meeldivad pikad seelikud, suured lained ja mustikamoos (minu ema tehtud). Mulle meeldib magama heita ja unenägusid vaadata. Mulle meeldib pildistada mitteposeerivaid inimesi. Mulle meeldib männimetsa lõhn peale vihma. Mulle meeldib mets. Mulle meeldib…